10 suvist lugemissoovitust Prantsuse Instituudilt

Mõnusad on need suvised hetked, kui saab end hea raamatu seltsis päikese käes või õunapuu kosutavas varjus sisse seada! Selleks puhuks 10 lugemissoovitust prantsuskeelsetelt autoritelt, kelle teoste ilmumist ja tõlkimist eesti keelde on Prantsuse Instituut 2018.-2020. aastal toetanud. Head kirjandussuve!

 

 

Patrick Deville “Katk ja koolera”  Patrick Deville Katk ja koolera

Tõlkinud Triinu Tamm, toimetanud Leena Tomasberg. Varrak 2020

Patrick Deville (snd 1957) on tunnustatud ja viljakas prantsuse romaanikirjanik. Pärast filosoofia- ja kirjandusõpinguid Nantesi ülikoolis rändas Deville 1980. aastatel ringi Lähis-Idas, Nigeerias ja Alžeerias, 1990. aastal elas pikalt Kuubal, Uruguays ja Kesk-Ameerikas.

Huvi teiste kultuuride ja keelte vastu, mis on viinud Deville’i tema rännakutele, kajastub ka tema romaanides. Nende tegevus leiab sageli aset väljaspool Prantsusmaad, mis polegi prantsuse kirjanduse puhul nii tavaline. Sageli on nende aineseks ajalugu ja tegelasteks päriselt elanud isikud.

Ka romaan „Katk ja koolera” on selles mõttes talle igati iseloomulik. Romaani peategelaseks on arst, teadlane ja maadeavastaja Alexandre Yersin (1863–1943), kelle nimi on ehk laiemale üldsusele tundmatu, kuid kes on ometi teaduse ja meditsiini ajalukku jätnud väga olulise jälje. Just tema oli see, kes 1894. aastal tuvastas katkubakteri ja töötas välja vaktsiini, tänu millele õnnestus lõpuks panna piir sellele aastasadu inimkonda vaevanud haigusele. Sellest ka katku ladinakeelne nimetus Yersinia pestis. Deville’i romaan elustab aga ka laiemalt Yersini ajastu, visandab tolleaegsed meditsiini- ja teadusesaavutused, maalib lugeja silmade ette optimismist pakatava 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse Euroopa, mis uskus veel vankumatult progressi ja teadusesse.

 

 

André Breton “Sürrealismi manifestid”  

Tõlkinud Kristjan Haljak, toimetanud Kaia Sisask. Tallinna Ülikooli kirjastus 2020

André Breton (1896–1966) oli prantsuse luuletaja ja mõtleja, sürrealistliku liikumise võtmefiguur. Tema panus kahe maailmasõja vahelise avangardistliku plahvatuse käigushoidmisse ning selle järellainetuste suunamisse ja süstemaatilisse analüüsi on märkimisväärne. Olgugi et eluajal pidas autor ennast ennekõike luuletajaks, on ta ajalukku läinud pigem sürrealistliku liikumise esiteoreetiku ja organisaatorina. Siinne tekstivalimik annab sissevaate sürrealismi kui kirjandusliku, kunstilise ja (elu)filosoofilise liikumise ajalukku, kinkides lugejaile nõnda vähemasti ühe mustri, mille abil mõista möödunud aastasaja esimese poole mõtte- ja ajaloolisi hoovusi. Ent miks mitte ka käesoleva momendi sürrealistlikku iseloomu, juurestikku.

 Raamat koosneb Bretoni kirjutatud sürrealismi manifestide tõlkeist ning nende tähtsust eesti kontekstis põhjendavast Kristjan Haljaku järelsõnast.

 

 

Nancy Huston “Ingli märk”  Nancy Huston Ingli märk

Tõlkinud Triinu Tamm, toimetanud Leena Tomasberg. Draakon & Kuu 2020

Romaani sündmustik rullub meie ees lahti 1957. aasta maikuus Pariisis, mil Teise maailmasõja haavad on alles paranemas ja Alžeeria sõda eskaleerumas. Saffie, salapärane ja habras saksa tütarlaps, saabub flöödimängija Raphaëli majja. Raphaël palkab noore naise endale koduabiliseks, kuid on temast niivõrd võlutud, et teeb talle õige pea abieluettepaneku. Kui Raphaël palub Saffie’l viia oma flööt parandusse ungarlasest pillimeistri Andrási juurde, võtab nende kõigi elu ootamatu pöörde. “Ingli märk” on lummav romaan armastusest ja reetmisest, minevikupainetest ja nendega toimetulemisest, sellest, kuidas suur ja väike lugu, ajalugu ja inimsaatused tihedalt ja paratamatult põimuvad. 1999. aastal pälvis romaan Elle’i lugejate auhinna.

Nancy Huston on sündinud 1953. aastal Kanadas Calgaris, 1973. aastast elab ta Pariisis. Ta kirjutab peamiselt prantsuse keeles, tõlkides oma teoseid ise ka inglise keelde. Hustonilt on ilmunud 16 romaani ja 18 esseeraamatut, ta on avaldanud ka näidendeid, lasteraamatuid, kogumikke oma kirjavahetustest. Tema looming on pälvinud mitmeid mainekaid kirjandusauhindu. Eesti keeles on temalt ilmunud romaan “Murrangujooned” ja esseeraamat “Loomispäevik”.

Loe katkendit raamatust

 

 

Antoine Laurain “Punase märkmikuga naine”  Antoine Laurain Punase märkmikuga naine

Tõlkinud Sirje Keevallik, toimetanud Mall Põldmäe. Eesti Raamat 2020

Ehtprantslasliku hõnguga romaanis „Punase märkmikuga naine“ on meisterlikult kokku põimitud põnevik ja romantiline armastuslugu. Öösel kell kaks rünnatakse üksikut naist tema koduukse ees ja röövitakse käekott. Võtmete ja rahata, palub ta ulualust lähedal asuvast hotellist. Järgmisel hommikul leiab raamatupoe omanik, mees parimais aastais, ühegi dokumendita koti prügikastikaanelt. Käekotis on suure hulga esemete seas punaste kaantega märkmik, milles olevad ülestähendused teda lummavad.

Järgneb imeline seiklus, milles on oma roll keemilise puhastuse töökojal, kuldamisteenuseid pakkuval ateljeel, käekoti omaniku lähedasel sõbral, naiste kataloogi pidaval elumehel, loomekriisis vaevleval kirjanikul, viieteistaastasel lütseumineiul, kuulsal Patrick Modianol ning kassidel Belphégor ja Putin. Irooniani ulatuv huumor laseb elu näha muheleva kõrvaltvaataja pilguga ja liigutav romantika juhib mõtted kõrvale hallist igapäevaelust.

Pariisis sündinud Antoine Laurain (1972) on ajakirjanik, antiigikoguja ja kuue romaani autor.

 

 

Jean Echenoz “Jooks”  Jean Echenoz Jooks

Tõlkinud Indrek Koff, toimetanud Triinu Tamm. Loomingu Raamatukogu 2019

„Jooks“ on lugu legendaarsest Tšehhi jooksjast Emil Zátopekist, kes 1948–1954 purustas järjepanu pikamaajooksu distantside maailmarekordeid, võitis olümpiamedaleid ja leiutas väidetavasti lõpuspurdi. Legendaarne oli ka tema jooksustiil, mida Echenoz kirjeldab nii: „Ta näeb joostes välja nagu omaenda varjuga võitlev poksija.“

Zátopeki elulooga põimuvad Tšehhi ajaloo pöördelised momendid alates Saksa okupatsioonist kuni 1968. aasta Praha kevade järelmõjudeni.
Jean Echenoz (sünd. 1947) on tunnustatud tänapäeva prantsuse kirjanik, 1999. aastal pälvis ta maineka Goncourt’i auhinna romaaniga „Ma lähen ära“ (e. k. 2012, tlk. Kaja Riesen).

Loe katkendit raamatust

 

 

Virginie Despentes “Vernon Subutex”  Virginie Depentes Vernon Subutex

Tõlkinud Maria Esko, toimetanud Leena Tomasberg. Varrak 2019

Müstilise intuitsiooni, kuratliku sarmi ja võluva sõnaosavusega Vernon Subutex oli kunagi Pariisi legendaarseim plaadipoodnik, kelle leti ääres sündisid oma aja rokkstaarid ning kogunesid parketikõlbuliku ja -kõlbmatu kultuuriskeene eriskummalisimad eksemplarid. Täna on ta töötu ja kodutu, kes peatub järgemööda kunagiste sõprade juures, kuni selgub, et neid polegi nii palju, kui oleks võinud arvata. Ta jääb ilma oma ainsast maisest varast: varalahkunud ja ülikuulsa muusikust sõbra Alex Bleachi kokaiiniuimas lindistatud intervjuudest iseendaga. Kõmu nende lindistuste ümber levib aga kulutulena ja kuigi keegi neid näinud ega kuulnud ei ole, on Subutexi kannul ühtäkki terve armee, mis koosneb eranditult fruktidest, kelle teed kipuvad ühist sihtmärki taga ajades ristuma.

„Vernoni” looja, endine seksitöötaja, pornoajakirjanik, nüüd rahvusvaheliselt hinnatud kirjanik ja feminist Virginie Despentes on Eestis seni pigem tundmatu autor, kui tema kättemaksuromaani „Kepi mind” (Baise-moi, 1994) alusel vändatud samanimeline film välja arvata. Oma Subutexi-triloogias pigistab Despentes teadlikult sotsiaalset närvi täpselt sealt, kust valutab, ning talletab seejuures elegantse kergusega kaasaegsete kõnekeelt.

 

 

Alain Mabanckou “Katkine Klaas”  Alain Mabanckou Katkine Klaas

Tõlkinud Ulla Kihva, toimetanud Leena Tomasberg. Loomingu Raamatukogu 2019

Katkine Klaas, kes armastab väga punast veini ja baari Tuulest Viidud Krediit, saab ühel päeval baari peremehelt Kangekaelselt Teolt ülesande kirjutada raamat sellest ainulaadsest paigast ja tema värvikatest kundedest. Sünnib tragikoomiline kroonika, millest ei puudu ka avaram vaade tänapäeva Aafrikale ja aafriklastele ning inimolule laiemas plaanis.

Alain Mabanckou (sünd 1966) on Kongo Vabariigist pärit prosaist ja luuletaja, kelle looming on pälvinud mitmeid kirjandusauhindu. Raamatu lõpust leiab tõlkija Ulla Kihva saatesõna, mis autori elu ja loomingut lähemalt tutvustab.

Loe katkendit raamatust

 

 

Louis-Ferdinand Céline “Surm järelmaksuga”  Céline Surm järelmaksuga

Tõlkinud Heli Allik, toimetanud Leena Tomasberg. Varrak 2019

„Surm järelmaksuga“ on prantsuse modernismiklassiku Louis-Ferdinand Céline’i teine romaan ja üks 20. sajandi võimsamaid kirjandusteoseid. Romaan ilmus 1936. aastal, neli aastat pärast Céline’i läbimurdelist esikteost „Reis öö lõppu“. Autor viljeles läbi kogu loomingu teatavat „transponeeritud autobiograafia“ žanri. Kui esimene romaan jutustas meditsiiniüliõpilase Ferdinand Bardamu seiklustest Esimese maailmasõja keeristes, siis „Surm järelmaksuga“ kirjeldab perioodi, mis esikromaanis kujutatule ajaliselt eelnes. Lugeja ette tuuakse kord realistlikus, kord veidi deliirses, kuid alati üliemotsionaalses võtmes Ferdinand’i väikelapseiga, koolitee, esimesed tööotsinguvaevad ja keerulised suhted vanematega, taustaks 20. sajandi alguse Pariis, millest saab oma lopsakuses pea omaette tegelane.

Eraldi tähelepanuväärne on teose suuline stiil, mille puhul kirjanik võtab ette radikaalsed uuendused. Suured tähed kaovad lause algusest, laused ise lagunevad algosadeks, ellipsid ja kuulsad „kolm punkti“ vallutavad kogu teksti. Aga samal ajal ei jää see keel hoolimata oma suulisest hingusest sugugi üheplaaniliseks, nagu võiks sedasorti lähenemise puhul karta. Kõige traditsioonilisemate kirjanduslike võtete segamine uute, kõnekeelsetega, annab kokku poeetilise tiheduse, mille jaoks ei olegi sobivamat nimetust kui „aja pits“, nagu Céline ise ütleb „see, mis on ainsana väärtuslik“.

Loe katkendit raamatust

 

 

Annie Saumont “Aeg elada ja teisi jutte”  Annie Saumont novellid

Tõlkinud Maria Esko, toimetanud Triinu Tamm. Loomingu Raamatukogu 2018

Kogumik koondab valiku lühijutte ühelt tänapäeva tunnustatumalt Prantsuse novellikirjanikult.

Kiirete, täpsete ja halastamatute lõigetega lahkab autor kõige igapäevasemaid elusituatsioone ja suhtepõimikuid. Tema tegelased, kes igaüks oma ainulaadse häälega oma loo jutustavad, on enamasti tavalised inimesed, mõnikord meeldivad ja liigutavad, kuid sageli ka elult haavata saanud ja kannavad endaga mõnd sünget saladust.

Saadaval ka e-raamatuna.

 

 

Emmanuel Carrère “Kuningriik”  Emmanuel Carrère kuningriik

Tõlkinud Madis Jürviste, toimetanud Heete Sahkai. Kirjastus Gallus 2018

Prantsuse kirjaniku Emmanuel Carrère’i romaan „Kuningriik” on lugu kristluse algusaegadest. Autor kirjeldab, kuidas ühe keiser Tiberiuse ajal risti löödud jutlustaja, väidetava Messia kahe õpilase Luuka ja Pauluse eestvedamisel kujundas väike juudi usulahk välja religiooni, mis kolme sajandi jooksul muutis Rooma keisririiki, levis seejärel üle maailma ja mis veel tänapäevalgi puudutab suurt osa kogu inimkonnast.

Iseäraliku kirglikkusega kirja pandud tekst avab lugejatele 2000 aasta taguseid murrangulisi sündmusi ja seda, kuidas kehtinud väärtushinnangud pea peale pöörati. Nii nagu teisteski romaanides, on siingi Carrère ühe tegelasena kirjutanud sisse iseenda, vaadates tagasi oma noorupsõlvele, mil ta tulihingeline katoliiklane oli.
Faktitruult edasi antud ajalooliste sündmuste kirjeldused vahelduvad arutlustega selle üle, mis üldse on kristlus ja kuidas see meid praegugi puudutab, olgu me siis kristlased või mitte. Prantsusmaa tänapäeva kirjanduse üks tuntumaid autoreid Emmanuel Carrère on eesti lugejatele varasemast tuttav romaanidega „Vaenlane” (Varrak, 2000) ja „Limonov” (Varrak, 2017).

Prantsuse filmid ja sarjad Netflixis

Kes on ühtviisi nii Netflixi kui ka prantsuse keele sõber, võib leida midagi meelepärast järgnevate filmide ja sarjade hulgast, kus on nii draamat kui ka komöödiat.   Iris Režissöör: Jalil Lespert, triller (2016) Rikka pankuri Antoine Doriot naine Iris kaob keset Pariisi. Max,...

Loe edasi

filmidNetflixsarjad

Arhitektuurimuuseum: Urbatekt varjatud maailmas. François Schuiteni ja Benoît Peetersi arhitektuurikoomiksid

18. Juuni 2020 / 8. November 2020

Kui 2020 on Eestis digikultuuriaasta, siis Prantsusmaal on see pühendatud koomiksitele, prantsuse kultuuri olulisele osale. Koomiksikultuur jõuab tänavu täies hiilguses ka eesti publiku ette - Eesti Arhitektuurimuuseum kutsub tutvuma näitusega “Urbatekt varjatud maailmas. François Schuiteni...

Loe edasi

arhitektuurBenoît PeetersEesti ArhitektuurimuuseumFrançois Schuitengraafiline romaankoomiksikunst

Info Prantsuse Instituudi õpilastele ja külastajatele

Info täieneb vastavalt olukorra muutumisele ja valitsuse otsustele:   Prantsuse keele kursused kohapeal - Alates juunist pakub Prantsuse Instituut suviseid intensiivkursusi, mis toimuvad kohapeal väikestes gruppides, järgides ohutus- ja hügieeninõudeid. - Soovi korral...

Loe edasi