“Mardi gras” ehk vastlapäev prantsuse moodi

5. märts on vastlapäev! Prantsusmaal kutsutakse seda "Mardi gras'ks" ehk "rasvaseks teisipäevaks" ning tähistatakse 47 päeva enne lihavõtteid.

Korralikult rasvane päev enne paastu

Kristlikus kirikukalendris tähistab Mardi gras ehk vastlapäev viimast päeva, mil võib veel külluslikult süüa ja pidutseda, enne kui algab seitsmenädalane paast. Seda päev nimetatakse Prantsusmaal “rasvaseks teisipäevaks”, kuna valik toidulaual on olnud traditsiooniliselt rikkalik ja toekas: liha, või, munad ja muu hea-parem.

Karnevalipidustused

Mardi gras‘d iseloomustab külluslikkus ja mõõdutundetus söögi, aga ka näiteks riietumise mõttes. Just romaani keeli kõnelevates maades on komme tähistada sel perioodil karnevali  – Mardi gras tõmbabki karnevalipidustused kokku -, mil inimesed end kostümeerivad. Keskajal polnud kostüümid mitte pelgalt lõbutsemiseks, vaid need võimaldasid heita kõrvale sotsiaalsete klasside piirid. Vaesed riietusid rikasteks, mehed naisteks ja vastupidi.

Karnevalipidustuste ajal tuleb kogu linnarahvas tänavatele, et laulda, tantsida, muusikat mängida, lennutada õhku konfette ja serpentiine ning marssida ülevas meeleolus karnevalirongkäikudes. Karnevalitraditsioon on levinud üle maailma, kuulsaimate hulgas on Rio de Janeiro, Veneetsia, Cadizi ja Nice’i karnevalid.

Nice’i karneval

Nice’i karneval on Prantsuse Riviera üks populaarsemaid pidustusi ning Prantsusmaa suurim karneval. Igal aastal toob see kokku sadu tuhandeid pealtvaatajaid. Festivalile antakse alati ka teema –  2018. aastal oli selleks “Kosmosekuningas”, tänavu “Kinokuningas”. Kahe nädala vältel pakuvad artistid, kes on kohale tulnud kogu maailmast, vaatemängulisi tänavakunsti- ja muusikanumbreid. Nice’i linn korraldab traditsioonilist “lillesõda”, mille käigus visatakse rahva hulka 100 000 lilleõit.

Gastronoomia

Mardi gras puhul valmistatakse Prantsusmaa eri paigus kohalikke põnavaid vastlaroogasid. Kui Eestis armastatakse vastlakukleid, siis Bordeaux’s, Lyonis ja Provence’is lähevad kaubaks rasvased, friteeritud kondiitritooted, mida nimetatakse vastavalt piirkonnale Merveilles‘ks, Bugnes‘iks või Oreillettes‘iks. Kui tahad maiustada provanssaali moodi, katseta oreillettes‘i ehk “kõrvikute” retsepti!

 

OREILLETTES‘id ehk “KÕRVIKUD” 6 inimesele

VAJA LÄHEB:

  • 300 g jahu
  • 75 g suhkrut
  • 60 g pehmet võid
  • 3 muna
  • 1 spl apelsiniõie vett
  • 1 tl küpsetuspulbrit
  • näpuotsatäis soola
  • 1 liiter päevalilleõli
  • tuhksuhkrut

VALMISTAMINE:

  1. Sega jahu, küpsetuspulber, suhkur ja sool. Tee segu sisse süvend, lisa munad, apelsiniõie vesi ja pehme või. Sõtku, kuni tekib ühtne mass.
  2. Lase tainal kaks tundi toatemperatuuril seista. Sõtku tainast mõned minutid, enne kui selle lauale õhukese kihina lahti rullid. Lõika tainast ristkülikud. 
  3. Kuumuta õli suurel pannil või fritüüril. Fritüüri selles tainatükke, kuni need on mõlemalt küljelt kuldpruunid. Nõruta oreillettes‘e majapidamispaberil ja aseta need seejärel taldrikule jahtuma.
  4. Serveerimiseks puista kõrvikud tuhksuhkruga üle. 🙂

Bon appétit !

Loe artiklit teises keeles: Français,

Frankofooniakuu filmid ETV2-s

4. Märts 2020 / 25. Märts 2020

Märts on ETV2-s frankofooniakuu! Igal märtsikuu kolmapäeval kell 21.30 pärast "Aktuaalset kaamerat" toob ERR koostöös Prantsuse Instituudi, Kanada saatkonna ja Valloonia esindusega teie ette väärt valiku viimaste aastate prantsuskeelsetest linateostest. Filmid on ETV2 veebilehel kuu aja...

Loe edasi

ETV2FestivalFilmfrankofooniafrankofooniakuu