“Maire Männik. Eesti legend Pariisis” KUMU kunstimuuseumis

Kumu kunstimuuseum

23. August 2019 / 5. Jaanuar 2020

Weizenbergi 34 / Valge 1

Tallinn

Maire-Helve Männik (1922–2003) oli üks silmapaistvamaid sõjajärgsetel aastakümnetel välismaal töötanud eesti skulptoreid. Ta oli Prantsusmaa Skulptorite Liidu (Syndicat national des sculpteurs statuaires professionnels créateurs) ja Rahvusvahelise Medalikunstnike Ühenduse (Fédération Internationale de la Médaille d’Art) FIDEM liige. 1952. aastal tutvus ta Pariisis rahvusvaheliselt tuntud modernistliku skulptori Ossip Zadkine’iga. Aastail 1953‒1956 oli ta Académie de la Grande Chaumière’is Zadkine’i õpilane ning aastatel 1950‒1960 esines korduvalt innovaatilise skulptuurirühmituse Le Salon de la Jeune Sculpture vabaõhunäitustel.

Maire Männiku osalus väliseesti kunstinäitustel kestis 1946. aastast kunstniku hiliseani. 2002. aastal pälvis ta eestluse edendamise eest Pariisis Valgetähe V klassi ordeni. Vabaloomingus ühendas ta loodusmotiividest lähtunud detailid 1950. aastate kunstist võrsunud abstraktsete vormielementidega. Prantsuse kunstielus aktiivselt osalenud skulptorist jäi maha portreelooming, abstraktsed kompositsioonid ning avalikud skulptuurid ja medalid. Eestiga seotud pärandisse kuuluvad Marie Underi, Anton Hansen Tammsaare ja Gustav Ränga büstid, samuti Tartu Ülikooli mälestusmedalid ja Pariisi Pére Lachaise’i kalmistul asuv Eduard Wiiralti hauamonument.

Aastal 2004 kinkis Erki Männik suure osa ema loomepärandist Eesti Vabariigile. Näitus Kumu kunstimuuseumis koondab Eesti Kunstimuuseumi ning Tartu Kunstimuuseumi vahel jaotunud loomingupärandit, lisaks teoseid erakogudest, juba varem muuseumidesse jõudnud töid ja Tartu Ülikooli mälestusmedaleid ülikooli muuseumi kogust. Näitusele eelnenud mahuka restaureerimistöö teostasid Isabel Aaso-Zahradnikova ja Aleš Zahradnik, taastatud sai enam kui 50 teost. Näitusega kaasneva raamatu autor on Juta Kivimäe.

Maire-Helve Männik sündis 1. aprillil 1922. aastal Tartus eesti haritlasperes. Tema isa Hans Männik (1893‒?) oli tuntud kirjastaja, ema Lydia Männik (1888–1969) oli üks esimesi eesti naisarste. Maire Männik õppis Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis. 1942–1944 õppis ta Anton Starkopfi juhendamisel Pallases skulptuuri ning paralleelselt Tartu Ülikoolis humanitaaraineid. 1945. aastal jõudis ta pagulasena Rootsi, kus lõpetas Stockholmi Ülikooli ning õppis Stockholmi rakenduskunstikoolis modelleerimist. 1953. aastal anti talle Rootsi kodakondsus.

Allikas: KUMU kunstimuuseum

Kuraator: Juta Kivimäe
Näituse kujundaja: Isabel Aaso-Zahradnikova
Graafiline disainer: Külli Kaats

FOTO: Maire Männik Pariisis Atelier Zadkine’i õuel. Valmib teos „Helisev perspektiiv“. Mai, 1956. Foto: W. Maywald. Koopia kunstniku perekonna fotokogust

 

 

Näitusega seotud üritused:

Kuraatoriekskursioon
29.08 kell 18.00
14.12 kell 16.00

Ettekanne Maire Männiku teoste restaureerimisest, Isabel Aaso-Zahradnikova
24.10 kell 18.00

Eriprogramm „Kunstnikuga näitusel: Eike Eplik“
14.11 kell 18.00

Keraamikakursus „Väänlev, pöörlev, tahutud pokaal“
19.09 ja 26.09 kell 17.00

Kipsmedalite töötuba „Lumised medalid“
10.12 kell 17.30

Näituse finissage 04.01

Väikelastehommikud “Tasapisi”
04.09 kell 11.00
11.09 kell 11.00

Perehommikud
01.09 kell 12.00
08.09 kell 12.00

Kunstisari 60+
27.09.2019 kell 12.00

 

 

Loe artiklit teises keeles: Français,

aprillikuu keelekohvik tuleb varsti!

18. Aprill 2018

Prantsuse keelekohviku üldmõte ja formaat on jäänud endisteks: igakuise vestlusringi eesmärk on pakkuda prantsuse keele praktiseerimise võimalust vabas õhkkonnas vastavalt igaühe keeletasemele. Osalejad jagatakse kahte gruppi - kesktase ja edasijõudnud - ning seejärel toimub vestlus...

Loe edasi

keelekohvikprantsuse keel

Barokkansambli kontsert “Varjude tund” Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus

27. Märts 2018 / 27. Märts 2018

Niinimetatud “varjude tunde” viljelesid mitmed tuntud heliloojad  (F. Couperin, M.-A. Charpentier jt) ning neid esitati Suure Neljapäeva, Suure Reede ja Vaikse Laupäeva eelsetel öistel “varjude teenistustel”.  Kontserdi keskseks teoseks on M. R. Delalande’i  “Varjude tund Pühaks...

Loe edasi

Maailmafilmi festival Tartus 19.-24. märtsil

19. Märts 2018 / 24. Märts 2018 - Tartu

19. - 24. märtsini toimub Tartus järjekordne Maailmafilmi festival. Filmiprogramm linastub Eesti Rahva Muuseumis (Muuseumi tee 2). Rikkalikus filmivalikus on ka mitu Prantsuse linateost ja Prantsuse Instituut aitab režissöör Pierre Boccanfusol Tartusse jõuda, et publikuga oma põnevatest...

Loe edasi

Frankofooniakuu Haapsalus

5. Märts 2018 / 30. Aprill 2018 - Läänemaa

Haapsalu raamatukogus on alates 5. märtsist näitus Prantsumaa ajaloos erilist rolli mänginud naistest, ülevaate on koostanud Stéphane Clavel.                     Haapsalu lasteraamatukogus on alates 16. märtsist...

Loe edasi

francophoniefrankofoonia kuu

Märtsikuu teismeliste keelekohvik

23. Märts 2018 - Tallinn

Prantsuse Instituut Eestis pakub kord kuus tasuta keelekohvikut prantsuse keelt õppivatele keskkooli taseme õpilastele. Tegemist on uue spetsiaalselt noortele suunatud vestlusõhtute seeriaga, mille põhirõhk on õpilaste prantsuse keele suulise väljendamisoskuse arendamisel, harjutatakse...

Loe edasi