14. juuli, Prantsusmaa rahvuspüha kujunemisest

14. juulil saab Pariisis näha traditsioonilist sõjaväe rongkäiku Champs-Élysée peatänaval ja suurejoonelist ilutulestikku Eiffeli torni juures. Miks aga sai just sellest päevast Prantsusmaa rahvuspüha?

14. juuli 1789 on otsustav päev Prantsusmaa ajaloos. Selle olid eelnenud kasvavad ühiskondlikud pinged ja majanduslikud probleemid, mis viisid järk-järgult uue võimukorra kehtestamiseni Prantsusmaa kuningriigis. Esiteks oli selleks ajaks kõigi seisuste lõikes oluliselt kasvanud rahulolematus kuninga Louis XVI riigivalitsemisega, mida oli hiljuti veelgi võimendanud populaarse peaministri Neckeri vallandamine mõned kuud pärast generaalstaatide (seisuste esinduskogu) erakorralist kokkukutsumist. Teiseks, olid Pariisi elanikud mures linnaväravatele koondunud soldatite suurenenud kohalolu tõttu, mis võis olla tingitud kuninga soovist suruda vastloodud Asutava Kogu jõuga maha. Selle kõige mõjul tungis 14. juulil hulk pariislasi Bastille’i vanglasse, mille nad rüüstasid tulirelvade ja laskemoona hankimiseks. Olgugi, et vangla oli ammuseks minetanud oma tähtsuse kinnipidamisasutusena, oli tegemist olulise sümboolse aktiga kuningavõimu vastu. 

1789. aasta suvel tekkisid üle Prantsusmaa kohalikud rahvabrigaadid (rahvuskaardid), mis ei allunud enam otse kuningavõimule, vaid olid eeskätt ustavad Asutavale Kogule. Need koondusid ajapiku regionaalseteks liitudeks (föderatsioonideks). Alates 15. juulist 1789 määrati Pariisi rahvuskaardi juhiks kindral la Fayette. Tema ettepanekul otsustati Bastille’i vallutamise 1. aastapäeval tähistada ühtse riikliku Rahvuskaardi moodustamist. 14. juulil 1790 kogunesid üle Prantsusmaa kokku tulnud rahvuskaartlased Pariisi tänavatele tähistamaks nn Föderatsiooni püha (“Fête de la Fédération”), mille raames vannuti ka truudust põhiseaduslikule võimukorrale. 

Paraku muutus antud püha järk-järgult marginaalsemaks revolutsiooni sündmuste kerises ning seda ei tähistatud enam praktiliselt ühe sajandi vältel. Vahepealsetel perioodidel oli riigi tähtsaimateks pühadeks keisririigi ajal Napoléon Bonaparte’i sünnipäev 15. augustil ja seejärel monarhia taastamise perioodil püha Louis nimepäev, 25. augustil. Alates 1880. aastast (Prantsusmaa Kolmanda Vabariigi ajal) saab 14. juulist ametlikult Prantsusmaa rahvuspüha. Samuti võetakse sel päeval ametlikult kasutusele kaasaegsed Prantsusmaa lipuvärvid.   

Seega 14. juulil 1790. aastal tähistati Bastille’i vallutamise aastapäeval riigi ühtsust uue võimukorra all, mis kerkis senise absoluutse monarhia asemele. Tänapäeval on Bastille’i vallutamine nendest kahest sündmusest üldsusele paremini teada. Kindlastid olid mõlemad sündmused olulised ühtse Prantsuse Vabariigi tekkimisele!     

 

Loe artiklit teises keeles: Français, English,

Prantsuse festivalisuvi 2019

11. juuni 2019

Prantsusmaal toimub aasta ringi põnevaid muusikafestivale, ent suvel on programm eriti tihe. Kuna kõigest heast ei mahu siin paraku kirjutama, oleme festivalisõprade jaoks kokku pannud väikese valiku! Nii et miks mitte suvel Prantsusmaale reisides mõni vahva muusikasündmus kavasse võtta?...

Loe edasi

FestivalMuusikaprantsuse muusika

Munadepühad Prantsusmaal

18. aprill 2019

Eestlaste komme ülestõusmispühadel sibulakoortega mune värvida ja neid koksida on prantslaste jaoks midagi uut. Millised on aga Prantsusmaa armastatud lihavõttetraditsioonid?   Munajaht Eesti lastele toovad maiustamiseks head-paremat lihavõttejänkud, Prantsusmaal teevad seda hoopis...

Loe edasi

lihavõttedmunadepühad

Novellikonkursi võitja on selgunud!

20. veebruar 2019

Prantsuse Instituudil ja Marseille linnal on suurim rõõm esitleda novellikonkursi võidutööd teemal “Külalislahke Marseille, gurmaanide paradiis”! Aitäh kõigile osalejatele mõnusate lugemiselamuste eest ja palju õnne võidutöö autorile Helen Kalpusele! Prantsuse Instituut ja...

Loe edasi

Marseillenovellikonkurss

Eesti laulja Lembe Lokk aitab prantsuse koolilastel muusikat mõista

3. jaanuar 2019

Lembe Lokk, eesti lauja Prantsusmaal, andis 2017. aastal välja oma esimese isikliku EP « Comment te traduire », millega võitis kevadel ka prestiižika Académie Charles Cros loomingulisuse auhinna.  Plaadi nimilugu on ka kompilatsioonil « Chroniques lycéennes », mida levitatakse...

Loe edasi