14. juuli, Prantsusmaa rahvuspüha kujunemisest

14. juulil saab Pariisis näha traditsioonilist sõjaväe rongkäiku Champs-Élysée peatänaval ja suurejoonelist ilutulestikku Eiffeli torni juures. Miks aga sai just sellest päevast Prantsusmaa rahvuspüha?

14. juuli 1789 on otsustav päev Prantsusmaa ajaloos. Selle olid eelnenud kasvavad ühiskondlikud pinged ja majanduslikud probleemid, mis viisid järk-järgult uue võimukorra kehtestamiseni Prantsusmaa kuningriigis. Esiteks oli selleks ajaks kõigi seisuste lõikes oluliselt kasvanud rahulolematus kuninga Louis XVI riigivalitsemisega, mida oli hiljuti veelgi võimendanud populaarse peaministri Neckeri vallandamine mõned kuud pärast generaalstaatide (seisuste esinduskogu) erakorralist kokkukutsumist. Teiseks, olid Pariisi elanikud mures linnaväravatele koondunud soldatite suurenenud kohalolu tõttu, mis võis olla tingitud kuninga soovist suruda vastloodud Asutava Kogu jõuga maha. Selle kõige mõjul tungis 14. juulil hulk pariislasi Bastille'i vanglasse, mille nad rüüstasid tulirelvade ja laskemoona hankimiseks. Olgugi, et vangla oli ammuseks minetanud oma tähtsuse kinnipidamisasutusena, oli tegemist olulise sümboolse aktiga kuningavõimu vastu. 

1789. aasta suvel tekkisid üle Prantsusmaa kohalikud rahvabrigaadid (rahvuskaardid), mis ei allunud enam otse kuningavõimule, vaid olid eeskätt ustavad Asutavale Kogule. Need koondusid ajapiku regionaalseteks liitudeks (föderatsioonideks). Alates 15. juulist 1789 määrati Pariisi rahvuskaardi juhiks kindral la Fayette. Tema ettepanekul otsustati Bastille'i vallutamise 1. aastapäeval tähistada ühtse riikliku Rahvuskaardi moodustamist. 14. juulil 1790 kogunesid üle Prantsusmaa kokku tulnud rahvuskaartlased Pariisi tänavatele tähistamaks nn Föderatsiooni püha ("Fête de la Fédération"), mille raames vannuti ka truudust põhiseaduslikule võimukorrale. 

Paraku muutus antud püha järk-järgult marginaalsemaks revolutsiooni sündmuste kerises ning seda ei tähistatud enam praktiliselt ühe sajandi vältel. Vahepealsetel perioodidel oli riigi tähtsaimateks pühadeks keisririigi ajal Napoléon Bonaparte'i sünnipäev 15. augustil ja seejärel monarhia taastamise perioodil püha Louis nimepäev, 25. augustil. Alates 1880. aastast (Prantsusmaa Kolmanda Vabariigi ajal) saab 14. juulist ametlikult Prantsusmaa rahvuspüha. Samuti võetakse sel päeval ametlikult kasutusele kaasaegsed Prantsusmaa lipuvärvid.   

Seega 14. juulil 1790. aastal tähistati Bastille'i vallutamise aastapäeval riigi ühtsust uue võimukorra all, mis kerkis senise absoluutse monarhia asemele. Tänapäeval on Bastille'i vallutamine nendest kahest sündmusest üldsusele paremini teada. Kindlastid olid mõlemad sündmused olulised ühtse Prantsuse Vabariigi tekkimisele!     

 

Loe artiklit teises keeles: Français, English,

Prantsuse kunstnikud Kordoni kunstiresidentuuris

3. september 2018

Kunstiresidentuur kui kaasaegne ülikool Sel aastal käivitunud rahvusvaheline kunsti­residentuur KORDON asub kunagises tsaariaegses piirivalve kordonihoones Hiiumaal, Kärdla piiril. KORDON tegeleb aastaringselt kunstiprojektide ja sündmuste kureerimise ning korraldamisega Hiiumaal ning...

Loe edasi

Tasuta prantsuse raamatukogu Culturethèque

22. august 2018

Te juba oskate või alles õpite prantsuse keelt ja tahate osa saada prantsuse kultuuri parimatest pärlitest? Raamatukogu andmebaas Culturethèque on just teie jaoks!  Culturethéque raamatukogust leiate suures valikus prantsuskeelseid ajakirju, raamatuid (ka kõige värskematelt...

Loe edasi

Hämmastav, hullumeelne ja eksentriline!

17. august 2018

Hämmastav, hullumeelne ja eksentriline! Need on tavaliselt iseloomustused, mis Caravan Palace’i puhul kõige esimesena huulile tulevad. Hämmastav kõigepealt oma pöörase edu poolest - Prantsusmaal said nad kuulsaks kohe pärast esimese samanimelise albumi ilmumist, seejärel saatis edu neid...

Loe edasi

Prantsuskeelsed graafilised romaanid kutsuvad rändama..

9. august 2018

© Riad Sattouf - Allary Editions L’Arabe du futur, autor Riad Sattouf Riad Sattouf on prantsuse-süüria autor, kes on avaldanud rohkelt prantsuskeelseid koomikseid. Tema teostest on enim tunnustust leidnud sari L’Arabe du futur, milles ta visandab oma Liibüas ja Süürias elatud aastaid....

Loe edasi

Juliette Armanet, prantsuse muusikalavade tõusev täht

8. august 2018

Juliette Armanet oli kahtlemata 2017. aasta olulisim muusikaline leid. Veel praegugi jagavad kriitikud talle üksmeelselt vaid kiidusõnu. Le Figaro, RFI, Les Inrockuptibles, Paris Match, France Inter ja paljud teised muusikaajakirjad-, raadiojaamad näevad vaeva, et 34-aastast värskelt avastatud...

Loe edasi