14. juulist ja Prantsuse rahvuspüha kujunemisest

14. juulil saab Pariisis näha traditsioonilist sõjaväeparaadi Champs-Élyséel ja suurejoonelist ilutulestikku Eiffeli torni juures. Miks kujunes aga just sellest päevast Prantsusmaa rahvuspüha?

14. juuli 1789 oli otsustav päev Prantsusmaa ajaloos. Sellele olid eelnenud kasvavad ühiskondlikud pinged ja majanduslikud probleemid, mis viisid järk-järgult uue võimukorra kehtestamiseni Prantsuse kuningriigis. Esiteks oli selleks ajaks kasvanud kõigi seisuste rahulolematus kuningas Louis XVI riigivalitsemisega. Rahulolematust oli veelgi võimendanud populaarse peaministri Neckeri vallandamine mõned kuud pärast generaalstaatide (seisuste esinduskogu) erakorralist kokkukutsumist. Teiseks valmistasid Pariisi elanikele muret linnaväravate taha koondunud soldatid, kes olid valmis kuninga käsul vastloodud Asutava Kogu jõuga maha surema. Pinged kulmineerusid 14. juulil, kui pariislased tulirelvade ja laskemoona hankimiseks Bastille’ vangla vallutasid. Olgugi et vangla oli ammu minetanud oma tähtsuse kinnipidamisasutusena, oli tegemist olulise sümboolse aktiga kuningavõimu vastu. 

1789. aasta suvel tekkisid üle Prantsusmaa kohalikud rahvabrigaadid (rahvuskaardid), mis ei allunud enam otse kuningavõimule, vaid olid eeskätt ustavad Asutavale Kogule. Need koondusid ajapikku regionaalseteks liitudeks (föderatsioonideks). Alates 15. juulist 1789 määrati Pariisi rahvuskaardi juhiks kindral la Fayette. Tema ettepanekul otsustati Bastille’i vallutamise 1. aastapäeval tähistada ühtse riikliku rahvuskaardi moodustamist. 14. juulil 1790 kogunesid üle Prantsusmaa kokku tulnud rahvuskaartlased Pariisi tänavatele, et tähistada nn Föderatsiooni püha (Fête de la Fédération), mille raames vannuti ka truudust põhiseaduslikule võimukorrale. 

Paraku muutus püha revolutsiooni sündmuste keerises aina marginaalsemaks ning selle tähistamine jäi soiku terveks sajandiks. Keisririigi ajal oli riigi tähtsaimaks pühaks Napoléon Bonaparte’i sünnipäev 15. augustil ning monarhia taastamise perioodil Louis Püha nimepäev 25. augustil. 1880. aastal ehk Prantsusmaa Kolmanda Vabariigi ajal kuulutati 14. juuli ametlikult Prantsuse rahvuspühaks. Samuti võeti siis kasutusele sinivalgepunane Prantsuse lipp.   

14. juulil 1790, Bastille’i vallutamise aastapäeval tähistati niisiis riigi ühtsust monarhia asemele kerkinud uue võimukorra all. Tänapäeval on Bastille’i vallutamine nendest kahest sündmusest üldsusele paremini teada. Kindlasti olid mõlemad olulised ühtse Prantsuse Vabariigi tekkimisele!     

 

14. juuli

 

Prantsuse Instituudi blogi

Loe artiklit teises keeles: Français, English,

Prantsuse festivalisuvi 2019

11. juuni 2019

Prantsusmaal toimub aasta ringi põnevaid muusikafestivale, ent suvel on programm eriti tihe. Kuna kõigest heast ei mahu siin paraku kirjutama, oleme festivalisõprade jaoks kokku pannud väikese valiku! Nii et miks mitte suvel Prantsusmaale reisides mõni vahva muusikasündmus kavasse võtta?...

Loe edasi

FestivalMuusikaprantsuse muusika

Munadepühad Prantsusmaal

18. aprill 2019

Eestlaste komme ülestõusmispühadel sibulakoortega mune värvida ja neid koksida on prantslaste jaoks midagi uut. Millised on aga Prantsusmaa armastatud lihavõttetraditsioonid?   Munajaht Eesti lastele toovad maiustamiseks head-paremat lihavõttejänkud, Prantsusmaal teevad seda hoopis...

Loe edasi

lihavõttedmunadepühad

Novellikonkursi võitja on selgunud!

20. veebruar 2019

Prantsuse Instituudil ja Marseille linnal on suurim rõõm esitleda novellikonkursi võidutööd teemal “Külalislahke Marseille, gurmaanide paradiis”! Aitäh kõigile osalejatele mõnusate lugemiselamuste eest ja palju õnne võidutöö autorile Helen Kalpusele! Prantsuse Instituut ja...

Loe edasi

Marseillenovellikonkurss