Prantsuse pianisti Nicolas Horvathi kummardus Jaan Räätsale

Üle Eesti

6. Aprill 2017 / 10. Aprill 2017

Prantsuse pianist Nicolas Horvath teeb Eesti Muusika Päevade raames kummarduse helilooja Jaan Räätsale ning annab 4 kontserti üle Eesti.

Prantsuse noorema põlvkonna pianist Nicolas Horvàth, kes on tuntud eesti muusika austaja, on kokku pannud põneva läbilõike sel aastal 85. sünnipäeva tähistava helilooja Jaan Räätsa klaveriloomingust. Peale Räätsa teoste kõlavad kontserdil klaveripalad, mille on Jaan Räätsale pühendanud Räätsa juures õppinud heliloojad.

Nicolas Horvàth on tuntuks saanud eriti mahukate, tunde ja rohkemgi kestvate mammutkavadega. Viimasel ajal on ta esitanud ja salvestanud näiteks Erik Satie’ ja Philip Glassi loomingut. Horvàthi repertuaar on lai, ulatudes Ferenc Liszti ja Fryderyk Chopini romantilisest klaverimuusikast, Aleksandr Skrjabini ja Erik Satie’ loomingust (sh umbes 18 tundi kestvast maratonteosest „Vexations“) Philip Glassi ja veel nooremate nüüdisheliloojate teosteni. Ta on esiettekandele toonud juba üle 120 uudisteose.

Jaan Räätsa loominguga on Nicolas Horvàthil eriline suhe. Horvàth on Räätsa muusika maailma viimise omale suisa südameasjaks teinud. Ta on seda esitanud paljudes maades ning tähtsatel kontsertidel, isegi Milano EXPO lõppkontserdil 2015. aastal ja Euroopa Parlamendile Eesti eesistumise alguse puhul 2016. aastal, samuti Carnegie Hallis, kui kõlasid esimest korda ühe pianisti esituses Philip Glassi kõik klaveriprelüüdid ja veel 13 helilooja uudisteosed, sh Jaan Räätsa klaveriprelüüd.

 

Jaan Räätsa (1932) looming on tohutult mahukas ning seda iseloomustab üldiselt mängulisus ja rütmikesksus. Tema loomingunimekirjas on peamiselt instrumentaalmuusika ja klaverimuusikat on selle hulgas tohutult. Räätsa õpilane ja kauaaegne sõber Raimo Kangro on tema kohta öelnud sellised sõnad: “Mis köidab Jaan Räätsa muusikas? Vist see, et ta ütleb oma kuulajale: sa elad, elad seda ainumast, juhuslikku, imelist ja seletamatult mõttetut korda. Mis köidab Jaan Räätsas eneses? Vist tema sõltumatus suurest ebajumalast, moest.”

Kontserdid:

  • 6. aprill kell 18.00 Karksi valla kultuurikeskus, kontsert on TASUTA
  • 7. aprill kell 18.00 Viljandi Muusikakooli orkestrimaja, kontsert on TASUTA
  • 9. aprill kell 13.00 Raadio 1. stuudio, ERR, Kreutzwaldi 14, Tallinn
  • 10. aprill kell 18.00 Keila Muusikakool, kontsert on TASUTA

Kavas

Jaan Rääts (1932): “Raadio 4” op. 124 (2004) Palad nr 1 ja 19 tsüklist “24 marginaali” op. 65 (1979–1980) “Tokaata” (1968) Palad nr 3, 4, 8, 15 ja 22 tsüklist “24 bagatelli” op. 50 (1973) Sonaat nr 10 op. 111 (2000/2014) Sonaat nr 9 op. 76 (1985/2014)
Vsevolod Pozdejev (1979) “Vaadates Jaan Räätsa käsikirju. Süit Jaan Räätsa kahele teemale” (2016, Eesti esiettekanne)
Avi Benjamin (1959) “Hommage Jaan Räätsale” (2016, Eesti esiettekanne)
Timo Steiner (1976) “Hommage Jaan Räätsale” (2016, esiettekanne)
Raimo Kangro (1949–2001) Sonaat nr 3 op. 15 (1976, esiettekanne, pühendatud Jaan Räätsale)
Kerri Kotta (1969) “Outro” (2016, Eesti esiettekanne)
Tõnis Kaumann (1971) “Hommage Jaan Räätsale” (2017, esiettekanne)
Erkki-Sven Tüür (1959) “Hommage Jaan Räätsale” (2017, esiettekanne)
Tõnu Kõrvits (1969) “Ending in C” (2016, Eesti esiettekanne)
Mihkel Kerem (1981) “Toccata (Hommage Jaan Räätsale)” (2016, Eesti esiettekanne)

Horvàth on korraldanud ka Räätsa orkestriteoste ettekandeid ja hoiab töös helilooja veebilehte www.jaanraats.com.

Loe artiklit teises keeles: Français, English, Русский,

Näitus “Vabad hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis” jõuab Eestisse!

12. Oktoober 2018 / 3. Veebruar 2019 - Tallinn

12. oktoobrist 2018 - 03. veebruarini 2019 on Kumu kunstimuuseumi suures saalis Eesti, Läti ja Leedu 100. sünnipäevale pühendatud suurnäitus "Vabad hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis". Näitus oli 10. aprillist - 15. juulini üleval Pariisis mainekas  Orsay Muuseumis prantsuskeelsena...

Loe edasi

kunst