„Misantroop“ Draamateatris – frankofoonia eri

Eesti Draamateater

7. Jaanuar 2016 / 22. Märts 2016

Pärnu mnt 5

Tallinn

Eesti Draamateatri ja Prantsuse Instituudi Eestis koostööna on võimalik märtsikuu kolmel õhtul vaadata lavakunstikooli bakalaureuselavastust, Molière´i „Misantroopi“ prantsusekeelsete subtiitritega. Tõlkega etendused on 16., 21. ja 22. märtsil.

„Misantroobi“ lavastaja, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli lavakõne õppejõud ja Tallinna Linnateatri näitleja Anu Lamp räägib oma tööst: „“Misantroop” on Molière´i näidenditest mu lemmik. Tüki põhiteema – kuidas elus, kesk meid ümbritsevat inimkooslust, iseenda vastu ausaks jäädes kõnelda tõtt ja mitte kleepuda silmakirjalikkuse liimipaberi külge –, on olulisimaid küsimusi, sõltumata ajast, milles me elame. Nagu ka oskus tunda ära armastus. Varasematel kordadel selle näidendiga teatrikoolis töötades olen olnud mõjutatud näidendi komöödiamääratlusest. Seekord valisin tšehhovliku võtme, mis ei välistanud huumorit, aga avas silmad teksti uue pilguga lugemiseks.“

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool (loodud 1957) valmistab ette näitlejaid, lavastajaid ja dramaturge. "Misantroop" on  üks 27. lennu lõpulavastustest. See kasvas välja lavakõnetundidest. Dramaturgia õppesuuna üliõpilane Laura Kalle kirjutab "Misantroobi" kavalehel: "Lavakõne on lavakunstikoolis õppeainena eriala parem käsi. Seal juureldakse, kuidas sõnadest ehitub mõte ja missugust tunnetust või tehnikat iga tekst vajab – vormist sõltudes ja sõltumata." Lavakõne õppejõu Anu Lambi nõudlikkus on üliõpilastele õpetanud süvenemisoskust ja ka seda, et iga detail nõuab samavõrra hellust ja hoolt kui tervik. Iga vorm ja laad, iga autor varjab endas viisi, kuidas temale läheneda. Kas selleks on jõuline paitus või pehme hoop – see selgub siis, kui ulatud põhjani.

Lavastuse kujundas Maarja Naan ja originaalmuusika kirjutas Tõnu Kõrvits. Laval kõlab „Misantroobi“ tekst August Sanga voolavas kaunis tõlkes. Mängivad EMTA lavakunstikooli üliõpilased Jürgen Gansen, Markus Habakukk, Laura Kalle, Karl Koppelmaa, Ester Kuntu, Karl Laumets, Karmo Nigula, Saara Nüganen, Lauli Otsar, Mehis Pihla, Ott-Henrik Raidmets, Christopher Rajaveer, Liisa Saaremäel, Risto Vaidla.

Loe artiklit teises keeles: Français, English, Русский,

Näitus “Vabad hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis” jõuab Eestisse!

12. Oktoober 2018 / 3. Veebruar 2019 - Tallinn

12. oktoobrist 2018 - 03. veebruarini 2019 on Kumu kunstimuuseumi suures saalis Eesti, Läti ja Leedu 100. sünnipäevale pühendatud suurnäitus "Vabad hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis". Näitus oli 10. aprillist - 15. juulini üleval Pariisis mainekas  Orsay Muuseumis prantsuskeelsena...

Loe edasi

kunst